Pärast seda suundusime Pähnamäe tallu. Olime juba tükk aega kõndinud kui tuli teade, et keerake ots ümber ja kõndige tagasi. Aga mis sellest. Umbes
pool kilomeetrit enne talu tuli meile vastu talu peremees ja tema kolm väga sõbralikku koera.
Tallu kohale jõudes saime uurida lähemalt siga ja tutvuda teiste loomadega (lehm, vasikas, kitsed, koerad, kassipoeg, kanad must part, kukk, jänes.) ja kaladega (haug, ahven ja kolm linaskit.) Mõned kangemad said proovida puude lõhkumist. Pärast korjasime maasikaid. Lõpuks saime ka tööd teha. Trimmerdamine oli põnev tegevus, kuid puude vedamine oli minu meelest tervislikum.
Kui avastasime, et silmapiirile kogunevad vihmapilved, asusime end Rogosi mõisa poole tagasi sättima, kuid siiski saime kaela mõnusa vihmasahmaka, aga kohale jõudes oli päike jälle välja tulnud.
Lõunasöök oli maitsev nagu alati.
Vaikse tunni ajal suundusime poeretkele. Kui sealt tagasi jõudsime oli aeg juba nii kaugel, et oli vaja end bussipeatusesse sättima hakata.
Peale lõunat ja õhtul
Bussiga sõitsime Haanja valda ning ronisime Suure Munamäe tippu.
Jõudnud torni tippu, üritasime selgeks teha, kui kiiresti kukub üks 20 sendine münt tornist alla. See üritus ei läinud meil korda, sest mündi kukkumist ei olnud kuulda.
Tornist alla tulime liftiga. Lift sõitis need 10 korrust 20 sekundiga.
Peale seda algas 11 kilomeetrine matk Haanjast Ruusmäele
Negatiivne oli selle jalgsimatka puhul see, et mul ei olnud jaksu seda maad läbida. Kuna mõni teine inimene soovis samuti autoga tagasi saada, tellisime endale „häda abi“ järele.
Kohale jõudes asusin seda blogi siin kirjutama.
Lõpuks kui oli käes õhtusöögiaeg, läksime õue sööma grillvorste ja kuumi võileibu.
Nüüd istungi siin „peastaabis“ ja kirjutan siia seda teksti. Endamisi mõtlen, et see päev on küll korda läinud.
Kirjutas Jakob Rosin
No comments:
Post a Comment