Hommikune ärkamine ei olnudki nii vaevarikas, kui ma esiti olin kartnud ja pärast tassi kohvi oli unisus juba täielikult läinud.
Kuna ma polnud tandemiga varem sõitnud oli hommikune proovisõit minu jaoks väga hea kogemus, nii et sain hambad verele. Pärast seda sai veidike kätt proovitud kruusi värvimisel, aga see tuli välja nagu ta tuli. Siis sai veidike spordiväljaku läheduses istutud, inimestega juttu aetud ning veidike ka sealtoimuvat kuuldud. Mängiti korv-, võrk- ja jalgpalli. Alguses tahtis Märtin võrku korvpalliga mängida, kuid seda mõtet heaks ei kiidetud. Jürgen oli jalkas väravavaht ja tema enda sõnutsi tõrjus ta väravaid ja need pallid, mida ta kätte ei saanud läksid kas väravasse või väravast mööda.
Pärast lõunasööki mindi Hurda tallu ning ma püüdsin kohe tandemi peale saada. See mul sinna minnes ei õnnestunud, kuid tagasi minnes lubati ilmajäänud sõitma.
Samas ei olnud mul ka mitte midagi selle maa kõndimise vastu, nii et selle üle ma kurtma ei hakka.
Hurda talus sai veidike selle läheduses olevat ala külastatud, kus räägiti erinevate ravimtaimede mõjust ja ka seal asuvast kiviringist. Sai isegi seal käidud ning seal käies valdas mind lõdvestus ja rahu ja tunne, et mul on palju rohkem energiat kui varem..
Lisaks sellele tehti seal ka nõgesesuppi, mille koostisosadeks olid palderjani ja kortslehe lehed ja põdrakanep. Kui keegi naerma hakkas või niisma midagi omapärast ütles, siis pakkus viimane komponent päris palju kõneainet, kuigi tal ei ole absoluutselt mingit seost tõmmatava kanepiga.
Tagasi tulles said siis tandemisõitu proovida ka teised. Alguses oli mul veidike raskusi piloodi saamisega, aga lõpuks sain Ruudo etteotsa ja sõit läks päris käbedalt.
Õhtusöögiks pakuti meile väga head saiavormi, mis söödi viimseni päris kiiresti ära.
Kirjutas Gerth
No comments:
Post a Comment